EL INTERREG IVA programmi projekti COFREEN õppereis

Ajavahemikul 15-20. aprillini 2012. toimus COFREEN projekti raames õppereis Suurbritanniasse ja Prantsusmaale.

TTÜ soojustehnika instituuti, kui projekti partnerit, esindas õppereisil kolm inimest: Ülo Kask, Livia Kask ja Janita Andrijevskaja. Teise Eesti poolse partneri EMÜ esindajad olid Jaan Miljan ja Kristina Akermann.

16. aprillil külastasime Ida-Inglismaal Norfolk'i lähedal asuvat Buttle Marsh'i, kus laiuvad ulatuslikud, peamiselt roostikuga kaetud märgalad (seal elavad ka saarmad).

Räägiti maastiku hoolduse põhimõtetest ja tehnoloogiatest ning näidati kasutusel olevat hooldustehnikat. Siseriiklike toetuste ja ELi projektide kaasabil oli valminud maastikuhoolduse seadmed. Kokku kolm masinat moodustasid ühtse terviku, millega niideti, peenestati ja transporditi niidet, peamiselt pilliroogu.
Masinatest esimesega niideti nt roogu, roog liikus läbi purustaja, kust see puhuti masina kasti. Selle masinaga veeti peenestatud roog iseliikuvasse vahepunkrisse, mis asus niiteala serval.

Sealt omakorda puhuti kogutud mass transpordiveoki kasti (traktor spetsiaalse järelkäruga, millega veeti niidetud mass märgalalt välja. Kogu ahel töötab küll edukalt, kuid masinaid on palju, kulub palju tööjõudu ja süsteemi toimimine on rahaliselt kulukas.

Fotosid 16 aprilli külastustest

17. aprillil külastasime Edela -Inglismaal Sommerset'i maakonnas asuvat Avalon'i keskust. Peamised käsitletavad teemad olid: maastiku planeerimine, loodushoid, lõikamistehnika jne.

Keskus haldab endist rekonstrueeritud turbakarjääri, kust turbavarumine on aastaid (~25 aastat) tagasi lõpetatud. Endise karjääri territooriumile ja veidi laiemaltki on moodustatud kunstlik märgala, kus veega kaetud alad vahelduvad kuivade aladega, kõikjal kasvavad peamiselt roostikud ja hundinuiad.
Teatavaid maatükke hoitakse mõned aastad vee all ja seejärel pumbatakse kuivaks, kuivalt alalt niidetakse pilliroogu, mida komposteeritakse plasttunnelites
Saadav kompost on Keskusele, mida peetakse üleval peamiselt riigieelarvest, täiendav tuluallikas.
Pilliroo niitmine toimub suhteliselt väikese roomikniidukiga.
Sellise märgala majandamise tehnoloogiaga on loodud unikaalsed vahelduvad maastikud, kus pesitseb arvukalt linde (UKs eriti haruldane hüüp), veeloomi (naarits) ja kalu (isegi angerjas).

Fotosid 17 aprilli külastustest

18. aprillil külastasime Ida-Bretagne's asuvat AILE keskust Rennes, Prantsusmaal. Meile tutvustati Euroopa Liidu LIFE+ programmi "Rohelise pelleti" projekti (GreenPellet)

Seejärel siirdusime vaatama graanulitehast Domagne külas, mis kuulus kohalike farmerite kooperatiivile COOPEDOM. Tehases töötav soojusgeneraator (10 MW) oli hiljuti üle viidud hakitud biomassi küttele. Põletada sai nii hakkpuitu, hakitud miscanthus't kui ka muud kuiva peenestatud kõrrelist biomassi. Saadava soojusega kuivatati granuleeritavat haljasmassi ja valmistati sellest rohujahugraanuleid, mida kooperatiivi kuuluvad farmerid kasutavad loomasöödaks. Perioodil, mil rohujahugraanuleid ei tehtud, valmistati mitut liiki biomassist küttegraanuleid ehk pelleteid. Eelkõige varustati toodanguga oma kooperatiivi liikmeid ja ülejäägid müüdi välja.
Vaatasime ka osaliselt lõigatud miscanthuse põldu. See mitmeaastane taim sarnaneb pillirooga ja seda niidetakse kevadel, kui kõrred on kõige kuivemad.

Fotosid 18 aprilli külastustest

19. aprillil külastasime Lõuna_Bretagne's asuvat Bri?re rahvusparki ja tegime paadisõidu roostike rikkal märgalal.

Briere rahvuspargis, mille moodustab kunagine merelahest maakerke tulemusel moodustunud rannajärv koos seitsme saarega, asub umbes 3 000 rookatusega maja. Nägime ka pilliroo katuste ehitamist. Nende ehitustehnoloogia erineb Eesti rookatuste ehituse tehnoloogiast. Piirkond on nõutud elamispaik kõrgete kinnisvara hindadega ja kinnistunud rahvastikuga. Huvitav oli tutvuda piirkonna elu-olu läbi sajandeid kajastava vabaõhumuuseumiga ja ühe külamuuseumiga.
Rahvuspark on populaarne turistide hulgas, kes käivad seal linde vaatlemas, paadisõidul ja lihtsalt loodust nautimas.
Huvilistele on rajatud vahvad pilliroost varjed.

Fotosid 19 aprilli külastustest

Õppereisi lühikese ülevaate koostasid:
Ülo Kask, Livia Kask, Janita Andrijevskaja